Euroopa Keskpank kaalub lisastiimulit uue aasta hakul

See võib tähendada keskpanga tugioste kõigis varaklassides, välja arvatud kuld, täpsustas Draghi, ehk teisisõnu ka valitsusvõlakirju ja aktsiaid, teoreetiliselt ka välisvarasid.

Lisastiimuli vajadust sunnib kaaluma euroala majandusväljavaadete halvenemine ning oht, et inflatsiooniootused majanduses langevad. Viimases etendab olulist rolli nafta hinna väga järsk langus, mis täies mahus Euroopa Keskpanga värskes majandusprognoosis veel ei kajastu. Selles rehkendatakse tänavu naftabarreli keskmiseks hinnaks 100 dollarit.

„Me ei kavatse taluda väga pikaajalist kõrvalekallet hinnastabiilsusest,“ ütles Draghi, mis tähendab keskmist inflatsiooni euroalal oluliselt madalamal optimaalseks hinnatud 2% tasemest.

Olukorras, kus keskpanga enim järgitud baasintressi määr on juba praktiliselt nullis, tähendaks see reaalintressimäärade tõusust soovimatut rahapoliitika karmistumist.

Novembris aeglustus euroala inflatsioon eurostati esialgseil andmeil oktoobri 0,4%-lt 0,3%-le, mis on viimase viie aasta madalaim näit.

Euroopa Keskpank kärpis oma täna avaldatud majandusprognoosis nii majanduskasvu kui inflatsiooniootusi. Eriti järsult, 0,6 protsendipunkti võrra 1%-le, kärbiti septembrikuise prognoosiga võrreldes tuleva aasta majanduskasvu prognoosi. Inflatsioon kiireneb uue prognoosi järgi 2016. aasta lõpuks 1,4%-le, mis jääb jätkuvalt kaugele 2% piirile seatud sihist.

Draghi rõhutas korduvalt, et erilist tähelepanu vajavad nafta hinna arengud – oluline on tagada, et nii järsk langus majanduses sügavamalt ei juurduks.

Draghi sõnul arutati tänasel kohtumisel, kus euroala intressimäärad rekordmadalal tasemel muutmata jäid, erinevaid võimalusi mahukaks varade tugiostuprogrammiks ehk rahapoliitika n-ö kvantitatiivseks leevendamiseks, mida on juba teinud mitmed maailma suuremad keskpangad.

„Keskustelu oli väga rikkalik,“ märkis Draghi.

Euroopas on keskpangad Draghi sõnul küll ühel meelel, et vajadusel tuleb käiku lasta lisastiimul, kuid võlakirjade massilise tugiostu otsus ei pruugi siiski sündida üskmeelselt. Tänastes aruteludes üksmeelt ei olnud, möönis Draghi. Erinevad meetmed on aga ettevalmistamisel.

Lisastiimuli vajadust hindab keskpank Draghi sõnul uue aasta alguses, kui keskpanga alles nädalapäevad tagasi käivitatud uued meetmed on saanud aega mõjuda ning on rohkem informatsiooni ka nafta hinna liikumiste otsestest ja kaudsetest mõjudest.

Uue aasta algus ei pruugi siiski tingimata tähenda keskpanga järgmist intressinõupidamist jaanuaris, pareeris Draghi.

See on muuhulgas esimene nõupidamine, kus jõustub uus hääletuskord – euroala liikmete arvu kasv Leedu liitumisest toob hääleõiguse roteerumise. Esimeste hulgas istub kuuks ajaks „varumeeste“ pingile ka Ardo Hansson.

Euro tugevnes USA dollari vastu Euroopa Keskpanga täiendava stiimuli lükkumisest 0,5% 1,2375 dollarile eurost.